February 21, 2017

B-day feels

Ja märkamatult saabuski üks enamike inimeste jaoks täiesti tavaline südaöö, mis tõi minu jaoks lähemale viimase taksi ning ühtlasi õiguse kasiinos õnne proovida, kui vaid soov peaks tekkima. (Jutt käib siis mõistagi minu kahekümne esimesest sünnipäevast.)
Kogusin selle päeva puhul kokku sõbrad, kes polnud parajasti hõivatud mõnes teises linnas või riigis (sest tõepoolest, mida aeg edasi, seda huvitavamaks kõigi mu sõprade elud muutuvad ja seda erinevamatesse nurgatagustesse nad rändavad) ning korraldasin ühe talvise brunch'i looduses. Mainin kohe ära, et oma mõtetes nägin sellest sündmusest väga idealiseeritud pilti, kujutades ette kõrgeid sätendavaid hangesid, lume raskuse all kössi vajunud puid, metskitsi, päikesepaistet, sinist taevast ja tuulevaikust - tegelikkuses sain vihma, niiskuse, lörtsi, põhjatuule, pori ja jää. Õnneks ilmutasid kõik kohaletulijad suurt vahvust ega torisenud nurjunud ilmavaliku üle. Käisime kambakesi matkamas, mis oli teeolude tõttu üpris raskendatud ettevõtmine, ja kosutasime endid naastes pudru (!! pudrufänn minus andis endast menüüvalikul kõvasti märku) ja Sandra uneldmate šokolaaditordiga. Martin võttis enda kanda seltskonna fotograafi rolli, jäädvustades meie tiksumist läbi oma silmade (või õigemini objektiivi). Kõik allolevad fotod, välja arvatud teine, ongi tema poolt ajalooraamatu ridadele jäädvustatud.
Hommikused ettevalmistused peosmuutiks:
Üheksateistkümnenda ööl vastu kahekümnendat võõrustasime kaksikutega (kes mõlemad said samuti 21) nende pool Sandrat, Liisit ja Evelini, kusjuures meiega liitus skaibi teel veel Anu. Ning umbes ööpäev hiljem olime palutud Liisi poole lauamänguõhtule. Mina sõin siis pahaaimamatult enne kodust lahkumist kõhu kurgumulguni täis. Puhtalt selleks, et kohale jõudes avastada, et pidulikul laual ootasid meid isetehtud peediburgerid ja suus sulav šokolaadi-maapähklivõikook... Vaid tunnike varem koduse õhtusöögi heaks langetatud otsus kuulub kindlasti ühtede kibedaimate hulka mu elus (aga ometi ei takistanud see peediburgerist suurt mõnu tundmast - küll kunagi jooksma ka lähen)!

Mul oli tõesti imevahva päev ja tahaksin siinkohal veel kord kõiki tänada, kes mu päeva oma tulekuga või siis lihtsalt ilusate soovidega nõnda soojaks muutsid! Aitäh-aitäh kõigile, mul on teiega ikka nii pööraselt vedanud! :)

4 comments:

  1. Piltidelt küll absoluutselt ei paista, et kellelegi oleks ilm väga morjendavalt mõjunud :). Ja oli siiras rõõm sinuga sünnipäeva tähistada (ja muidugi see poes käia)!! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hahahaa, pood oli vaieldamatult ka minu lemmikosa, Kats!! Kuidas ma selle küll mainimata sain jätta? :O

      Delete
  2. Sain ka nüüd teada, mis smuuti sees oli! See oli uudne kogemus - proovida smuuti maitse järgi ära arvata, mis sees võiks olla. Tavaliselt mina tean liigagi hästi, mis sees on ja Omari mängib arvamismängu. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, pilt on tegelikult NATUKE illustratiivne, sest kiivi sinna siiski ei läinud - see-eest kookost ja mandlipiima veel juurde!

      Delete