December 4, 2015

Juba eos ebaõnnestunud blogmas

Eelmisel aastal tähendas detsembrikuu minu ja mu kolme sõbranna jaoks blogmas'i: 24 päeva järjestikkust blogimist, millega saime hakkama tänu üksteise pidevale utsitamisele. Arutasime kohvikutes uusi mõtteid ning istusime kell neli hommikul arvutiekraanide taga üleval, et taaskordse postituse avaldamise järel võidukalt teistele "valmis!" kirjutada ning enne järgmise päeva arvestust paariks tunniks magama heita. Meil olid kõigile nuputatud personaalsed karistused, mis pidid osaks saama postitustest viilimise korral, ja neile mõtleminegi tekitas õudu - nõnda need sõrmed siis kribasid.
Sel aastal pole justkui miski muutunud (blogmas on taas meie ülim eesmärk, kõiki ootavad libastumise korral karistused, üksteise motiveerimine toimub täistuuridel), samas on kõik teisiti (oleme paisatud üle ilma erinevatesse ülikoolidesse, mu peas viliseb tuul seal, kus peaksid asuma ideed, olen kirjutamise asemel taasavastanud raamatulugemise rõõmud ning seetõttu ühtlasi juba algusest peale rongist maha jäänud). Ega minust selle aasta detsembris igapäevase blogijana asja saagi - seda teadsin tegelikult varemgi. Tõtt-öelda kannan juba viiendat päeva ettenägelikult oma karistust, milleks on - keda huvitab - kaheks nädalaks kõrvaklappidest loobumine. Minu jaoks, kes ma automaatselt klapid kõrva topin, kui koduuksest enam kui kolme sammu kaugusele minna tuleb, on selle paljude jaoks kindlasti nõnda tühisena näiva "karistuse" näol tegemist paraja väljakutsega. Muide, pidev muusikakuulamine kõndimise ajal on kindlasti üks neist harjumustest, mida tuleks oluliselt piirata, sest ainuüksi üht endist klassivenda olen vähemalt neli korda tahtmatult ignoreerinud - seda tean üksnes seetõttu, et ta on mulle ise pärast teada andnud. Ma ei julge aga mõeldagi, kui paljudest tuttavatest olen tegelikult oma imelises muusikamaailmas viibides südamerahus mööda jalutanud. Siingi olen oma tuima tümika maine kujundamisega algust teinud! (Tõsi, alati ei saa ma oma tuima tümika staatust klappide kaela veeretada - ju on tohutu hajameelsus ning mitte millegi ümbritseva märkamine kodeeritud mu geneetilisse koodi...)

Jah, iga päev ma kirjutamisega hakkama ei saa, ent luban, et kirjutan nõnda palju kui võimalik - ikka sisemise sule taktis!
Mulle meenus, et ma polegi teile oma tuba näidanud. Siin ta siis on! Tavaliselt ma ausõna naerulsui rätsepa kombel voodil ei istu, küünal käes, kuid krunni ja kampsunit kannan siiski, nii et tegemist pole üdini võltsi pildiga.
Mu pea kohal võib tähelepanelikum vaatleja tuvastada advendikalendri, mille korterikaaslane ise valmis meisterdas, hea-paremaga täitis ning pesulõksudega seinale kinnitas. Tegemist on tingimata mu lemmikelemendiga toas.
Maakaarti täiendab "Born to chill - forced to work" tekstiga postkaart, mis võtab päris hästi kokku mu elufilosoofia, ja voodipeatsit katavad kirevad eelmisest toaomanikust jäänud kleepsud, mida mul pole südant maha katkuda, ehkki tahaks. Nimelt: kuigi leping eelmise toaomanikuga sai sõlmitud tähtajatu, jäi kõlama jutt, et võib-olla tuleb ta kevadsemestriks tagasi - hetkel katsetab, kuidas klapib kooselu tüdruksõbraga. Mina kui Untermieter pean siis uue koha leidma. Praegu tundub neil kõik kulgevat äärmiselt kenasti, nii et minu kolimisvajadusest pole me rohkem juttu teinud, aga vean kihla, et kui kisun maha ta kleepsud, on ta tund aega hiljem punaseks nutetud silmadega platsis: "Maris, me läksime lahku (luks)... kus mu kleepsud on?!"
Niisiis vaatangi igal õhtul tõtt rohelise kanepilehega, mille kõrval troonib silt kirjaga "The Government is Lying", ja seebimulle puhuva kollase karuga.

2 comments:

  1. Ma ei oskagi öelda, mis on suurem ebaõnnestumine blogmasil, kas see, et sa esimesed kaks päeva ei jõudnud blogida või see, et see sinu üks postitus on võrdne umbes viie minu hädise blogmasi postiga. Either way we're doing great.
    Väga-väga mõnna post ja see kleepsulugu on parim!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Evelin (eriti kleepsukomplimendi eest)!! :)
      Ja ära aja pada, sa oled väga tugeva alguse teinud blogmas'ile, hoia nüüd end samal kursil (seda on mõistagi maru hea öelda)!

      Delete