November 19, 2015

Õppimisest ja muljetest

Peagi täitub mul Saksamaale kolimisest kaks kuud. Mida kauem siin elan, seda enam veendun, et Rostock on täpselt nagu Tartu, ainult veidi rohelisem, rattasõbralikum, munakivisem ja kohvikutetohkem. Rostocki ja Tartu vahelise sarnasuse täielikuks mõistmiseks tuleb mõnele seosele pihta saada:
Genialistide Klubi = Peter-Weiss-Haus
Armastus = Marat
Shooters = Studentenkeller
Rüütli tänav = Universitätsplatz
Ainult Metrot ei oska ma millegagi asendada... See-eest asub kohe ümber nurga vegan-burgerikohvik, mida käisin eile korterikaaslasega esimest korda uudistamas - igati kiiduväärt paik!
Nüüdseks olen upitanud rööbastele oma tudengielu, mis tähendab, et mul on tekkinud enam-vähem kindel ettekujutus mulle seatud ootustest (ja neile kuluvast ajast). Ära on proovitud nii kümnetunnised tööpäevad raamatukogus kui ka esimeste arglike päikesekiirteni õppimine oma ahvatlevalt pehmes voodis. Ülikoolimaterjalide kõrvalt jõudsin esitada ka oma esimese artikli ajalehele - vastukaja osutus oodatust positiivsemaks (ning paranduste koha pealt vähem punaseks, kui eeldanud olin).
Oma siinse elu kahe lähedaseima sõbraga lõime omaalgatusliku saksa keele grupi, kuna juba esimestes ametlikes saksa keele tundides ilmnes kurb tõsiasi, et töötame õpikuga kiirusel üks lehekülg kahe nädala kohta. Õpiku ostmiseks kulunud summa õigustamiseks (ning mõistagi iseenda täiendamiseks!) pusime viimase kallal nüüd iseseisvalt - kõvasti intensiivsemalt kui lehekülg kahe nädala kohta.
Parimagi tahtmise juures ei suuda ma puhtfüüsiliselt käia kuulamas kõiki ettekandeid, millega ülikoolihoonetes loenguteväliselt üles astutakse. Üht koma teist olen siiski tunnistamas käinud, eelkõige põgeniketeemalisi debatte, veendumaks tõsiasjas, et enamike sakslaste (NB! Üldistus: elan oma ülikoolilinnaku turvalises mullis, lävides eelkõige kahekümneaastaste liberaalsete vaadetega üliõpilastega) südamed tuksuvad tõepoolest Merkeli sisendatud "wir schaffen das" ("me saame sellega hakkama") rütmis.
Uuel nädalal astub meie juurest läbi välisminister ning heidab valgust Saksamaa välispoliitikale "tormistel aegadel" - sellele kavatsen samuti pilgu peale visata!

Tegelikult ma kogu oma vaba aega raamatute alla matnud ei ole, ehkki võisin oma eelneva jutuga säärase mulje jätta. Kõikvõimalikke tähistamisi ning hõõgveiniõhtuid, mis juba novembri lõpus agaralt pihta hakkavad, ei mõista ma kahe käe sõrmedelgi kokku lugeda. 
Laupäeval sõidan näiteks Hamburgi - sellest juba õige varsti. :)

No comments:

Post a Comment