July 25, 2015

Uus hingamine

Ma usun, et päeval, mil minu elutee ristus Evelini omaga, oli taevastel vägedel parajasti käimas pidu ja pillerkaar. Kuidas teisiti seletada tõsiasja, et ma endale nõnda osava ja hakkaja sõbra sain! Lisaks kõigile muudele oskustele tunneb ta end arvuti taga nagu kala vees: ainuüksi temale võlgnen tänu oma uue blogikujunduse idee ja teostuse eest (mis on minu jaoks - olgem ausad - pimedamast pimedam maa). Minu ebamäärasest "no see võiks ju selline minulik olla noh" võlus ta välja midagi kümnetes kordades enamat, kui oma sõgedaimates unenägudeski näha lootsin!
Minu jaoks käis kõik libedalt. Ta muudkui nokitses ja möllas omaette, kuni kirjutas mulle ühel hommikul kell 05.02 napisõnaliselt: "Tule nüüd kohe!" See sai tähendada vaid üht: blogi oli valmis. Pool tundi hiljem seisin ta ukse taga, vaatasin, kiitsin ja ahhetasin. Piinlik tunnistada, aga sellega mu panus piirduski...
Oma vaimusilmas näen selle postituse illustratsioonina sõbrapilti Eveliniga, kuid sellist ma paraku ei leidnudki. Seevastu kõlbab tõusev päikegi uut hingamist päris hästi ilmestama, leian ma. Pilt on kaadrisse püütud (jällegi) viiendal hommikutunnil Tartust kümmekond kilomeetrit väljas.
Ma loodan väga, et viimase aja hommikune agarus on märk sellest, et mul on käsil tähtis muutumisprotsess saamaks õhtuinimesest hommikuinimeseks. Sügisel ülikooli minnes tuleks see kindlasti kasuks!

7 comments:

  1. Ma olen tõesti vaimustuses su uuest blogi kujundusest! Kaunis! :)

    ReplyDelete
  2. Maris, see esimene lause siiski... pöial püsti :)

    ReplyDelete
  3. Kaunis on tõesti sobilik sõna, puhas ja selge mulje! Kiidan tegijat :)

    ReplyDelete
  4. Teinekordki! Ja see esimene lause on peab olema tõsi!

    ReplyDelete
  5. Suured tänud ilusate sõnade eest, olete nii armsad :)

    ReplyDelete
  6. Oli ka aeg, et niivõrd hea sisuga blogi oleks sümbioosis oma välimusega. Ja Evelin tõepoolest suutis seda!!

    ReplyDelete
  7. Krista, olen väga meelitatud (ja Evelin kindlasti ka)!

    ReplyDelete